“Kevad tuli külla, WoW-ist läksin välja…”

Minu kogemus virtuaalmaailmadega on …. üsna kesine. Arvutimänguperiood jäi mul aega, mil minu kodus internetiühendust ei olnud ja seega virtuaalsesse ühistegevusse kunagi ei jõudnudki.

Seega, otsustasin intervjueerida ühte arvutimänguajastust toibunud tuttavat. Tema kolm aastat kestnud huvi keskpunktiks oli World of Warcraft. Tähistan oma jutustaja tähega “A”.

————–

“A” – Mida mina kui mängija üksinda teha ei saanud, oli suurte koletiste tapmine. Mind paelus keskkonna vastu (PvE) mängimine, oma gildiga mobiliseerumine ja koostöö. Gildides olemine on soodus (saad hüvesid). Saad teiste gildidega võistelda, väikses ja suures mastaabis. Eesmärgiks oli au ja kuulsus. 

Mitu aastat seda mängisid? – Kolm aastat (aastail 2007 – 2009). Vahel igal õhtul ja üks-kaks tundi. Kui midagi uut mängu lisandus, siis oli mänguaeg intensiivsem ehk õhtus võis kuluda ka viis-kuus tundi.

Alguses olin ma Eesti gildis ja me kohtusime üksteisega ka päriselus. Kohtumised olid kohalikus Patrickus. Pettumusi päriselus tegelase nägemisel on olnud küll (virtuaalses maailmas said ikka inimesest mõnikord hoopis teistsuguse ettekujutuse). Rahvast oli ka neil kohtumistel igasugust (muuhulgas ülikonnas mehed ja ülemeigitud neiud). Ka päriselus toimunud pubikohtumistel räägiti enamjaolt põhiühendajast ehk mängust, aga muidugi veidi ka päriselust.  Alati oli ka kohal keegi uus, kellega tutvust tehti.

Miks sa lõpetasid? –  Mingil hetkel polnud enam soovi ja aega sellega tegeleda, päriselu tuli ette. Mäng ise oli ka kulukas: 12 eurot kuus + mäng ise + mängu laienduste ostmine. Muuseas, pärast WoWi polegi ma enam sarnase aeganeelava mänguga seotud olnud.

Mis sa sellest mängust ja ajaperioodist võitsid ning mida kaotasid? – Kaotasin aega virtuaalses maailmas elades, raha, sotsiaalelu (ma ei suhelnud inimestega nii palju, kui muidu seda teinud oleksin). Võiduks võin pidada seda, et arendasin strateegilist mõtlemist ja koostöövõimet ning kindlasti inglise keele oskust. Läbi WoWi sain sõpru ja kontakte, millest osad on ka praegu olemas (ka välismaal). Aga aktiivselt ei suhtle enam kellegagi, kes seda mängu praegu veel edasi mängiks.

Osad mängurid on mänginud WoWi selle algusajast senimaani. WoWiga on võimalik raha teenida (nt kullakaevandusega), aga raha siiski väga palju ei teeni (nii et seda põhitööks võtta saaks) ja mäng muutub rutiinseks.

Rutiin jõudis ka “A”le pärale: mäng ei olnud enam piisavalt meeleolukas ja kaotas võlu. Ühel kevadpäeval otsustas “A” virtuaaltapluse asemel kevadilma nautima minna ja pärast seda visati ta ka gildist välja.

Miks sa enam ei mängi? – Päriselu tõmbab rohkem, tahaks kasulikke asju/oskusi reaalelus teha. Eesmärgid on sellised, mille poole virtuaalmaailmas püüelda ei saa. 

———–

Mina muidugi siin ja praegu, viis aastat hiljem seda hinnata ei oska, kui palju “A” tegelikult kaotas ja kui palju võitis, kui ennast sellesse meeliköitvasse virtuaalmaailma tõmmata lasi. Meist igaüks tahab ju veidi enamat, kui seda igapäevaelu on, ja baidikollid on selle soovi rahuldamiseks päris  käeulatuses. Kes teab, võib-olla ongi need tulevikumaailma lahingujutud, mida vanaisad lastelastele põlve peal räägivad!… Parem kui päris lahingutes võidelda igatahes.

 

 

PS: Ma kolistasin veidi ka nende gildi veebilehel ringi (www.apexguild.eu), ent enamus  jäävat “A” sõnul tavakülastajale siiski kättesaamatuks.

 

 

Advertisements

Kuidas teha Wikipediat paremaks?

Võiks arvata, et kuna Wikipedia on nii vabas vaimus loodud ja lubab nii paljudel ajudel selle edendamisse sisendit anda, siis peaks kõik, mida selle keskkonna paremaks muutmisel välja mõelda saab, juba välja mõeldud olema. Vähemalt tehnoloogiliste võimaluste piires. Ja kes olen  mina, et öelda, mis Wikipedias parem võiks olla, kui kõige tihem viis, kuidas mina mõnele Wikipedia lehele satun, on lihtsa guugeldamise tulemusena, suudan siis lugeda ka ainult diagonaalis artikli peamised punktid ja siis juba sulgen selle veebilehe.

Kõige häirivamana kerkib vaimusilmas esile vast see (interneti ajaarvamise järgi) tihe rahaküsimine Wikipedia toetamiseks. Ikka ja jälle on Wikipedial raha puudu, ikka ja jälle kerkib lehe ülaossa kollast värvi kastike või Jimmy Walesi nägu või muud moodi ergas abipalve mõne dollari saamiseks. “Kui igaüks meist natukene panustaks, oleksid need rahad väga vähese ajaga koos” jne. Täiesti arusaadav, et minusugune tarbija, aga mitte andja ongi süüdi selles, et nii õilsa eesmärgiga keskkond nagu Wikipedia alati rahahädas vaevleb. Nagu oleks ma veebipiraat, kes ainult meediat alla tõmbab, aga kunagi midagi ei jaga. Ja lõpuks jäävad teised ju ilma. Ning arusaadav, et kui Wikipedial oleks mingi kindel sissetulekuallikas, siis oleks see automaatselt mingit moodi kallutatud (sest selline suur keskkond vajab palju raha ja suure summa eest saab ka mõjuvõimu osta), seetõttu peavadki Wikipedia eestvedajad niiviisi raha küsimiseks aktiivselt peale käima.

Sellegipoolest võib anumine (annetuste palumine) minusuguse inimese annetamisest loobuma panna. Minu mõtteviis võib aga ka erandlik olla, internetimaailma rahvale tegelikult suures osas siiski meeldib head teha. Võib-olla anumine, südametunnistusele rõhumine on see üks ja parim viis rahastamise jätkumiseks. Minule siiski meeldiks, et sellel rahaküsimisel oleks rohkem väärikust. Ent mulle pole kunagi kerjamine ka meeldinud, seega asi võib olla täiesti minus endas. Kuidas saada minusugust passiivset tarbijat annetama, selles on küsimus. PayPali sisselogimine pole tegelikult nii keeruline…

Ja loomulikult teeb ka annetuste küsimise intensiivsuse üle internetimaailm nalja. Miski pole piisavalt püha, et “trollide” käest pääseks.

GHWO3.png

NEARl.jpg

zmfcS.jpg

Ja muidugi ka natuke näiteid Wikipediast endast (sest Wikipedial on nii palju nurkasid, kus nalja teha saab):

SlolM.jpg

xN2xp.jpg

vyn06.jpg

4ydFX.jpg

H9aO5.jpg

L1pCcib.jpg

Uhh. Ja niiviisi see käib, et annad sõrme ja vaikselt libiseb käsi. Ma sattusin täna oma blogi statistikat uurima. Mis sest, et vaatamisi on nii vähe, ikka on meelt kõditav tunne – keegi loeb veel!…

Või siis on see mu enda vaatamiste statistika teises veebilehitsejas.  Aga niiviisi ei tasu mõelda.

Ajaveebid-blogid: iga arvamus ei ole vajalik (?)

Ma pole blogindusega väga palju tegelenud. Olen proovinud, ent tavaliselt takistab seda aja-distsipliini-motivatsioonipuudus. Ma jätkuvalt veel arvan ka, et minu arvamuse ja mõtete avaldamine peaks alles siis pilti tulema, kui ennast paari raamatu lugemisega sõnavara poolest ning uudiste veidi sügavama lugemisega ka teadmiste poolest värskendanud olen. Ja mõtted võiksid ka vähegi originaalsed 0lla. Seda infomüra on internetis nii palju, miks ma peaksin olema üks neist, kes sellele kaasa aitab.

Ent niiviisi kõik kindlasti ei mõtle. Internet võib olla küll heade mõtete jagamise paik, ent samuti võib ja ongi see täis kommuune, kelle nagu mullis elamine ja seal oma mõtete üksteiselt tagasi peegeldamine ainult süvendab nende eraldatust normaalsetest inimestest. Mitte et normaalsus üldse üheselt defineeritav mõiste on, ent vaba ja ääretu virutaalkeskkond aitab kaasa äärmuslike näidete esilekerkimisele.

Ma räägin lähemalt Tumblrist. Blogi-pildikeskkonnast, kus ka mul endal väike nurgake on. Selle ühe rahvakillu jaoks on ka reddit (koht, mida ma tihti külastan ja seetõttu ka selle tumedamaid nurkasid tean) oma alamrubriigi nimega TumblrInAction loonud. Selles alamrubriigis käsitletakse-kommenteeritakse-mõnitatakse kõige eredamaid näiteid Tumblr’is oma blogisid-arvamus-ajaveebe pidavaid sotsiaalse õigluse eest võitlevaid ja seetõttu tihtipeale väga paljudest tänapäeva ühiskonna käitumisharjumustest solvatud indiviide. Või siis neid tuhandeid lumehelbekesi, kes kõik erineda tahavad ja seetõttu enda kohta lausa oma pöördevormid välja mõtlevad, millega nende poole pöörduda võib.

Ma mõnikord loen neid postitusi, ja vaatan-uurin-satun muidugi ka paljudesse muudesse suletud kogukondadesse, kus vohab sarnane klappidega maailmapildi üksteisega jagamine ja mõtlen, kuidas nad küll reaalses maailmas hakkama saavad? Nad ju peavad ometi oma arvuti tagant ka kaugemale astuma, välja poodi minema, inimesi nägema? Rahvas, kelle esindaja arvab, et kuna moslemitest eeskujusid on maailmapildis nii vähe, siis ülejäänud rahvad-kultuurid ei või neid väheseidki edukaid moslemeid endale eeskujuks võtta (vt all märge cultural oppression), rahvas, kelle esindajad on ülekaalulised ja kelle jaoks on välja mõeldud blogi ThisIsThinPrivilege ja kus tüsedamad inimesed leiavad igapäevaelust pidevalt  neid solvavaid olukordasid , rahvas, kelle esindaja peas elavad veel mõned olendid, kelle teadvustega ta mõtteruumi jagab jne jne. Ja tegemist pole ainult üksikute “hulludega”, neid on päris palju (muidugi/loodetavasti on põhjus ka selles, et väike hulk rahvast suudab palju kõlapinda tekitada).

Näinud n-ö interneti peavoolu mustemaid Tumblr’i urkaid, on mul hea võimalus nüüd tsiteerida seda, mida keegi Tumblr’is (!) endas ütles: Tumblr on koht, kus luuserid ennast nendesamade türannidena tunda saavad, kes nad alati olla on tahtnud. 

Ma muidugi ei peaks üldse nii häiritud olema, normaalsuse erinevaid astmeid ongi palju ja tore, et “igaühe jaoks on kuskil keegi”, kellega ta oma mõtteid jagada saab ning muidu reaalsest maailmast erinevalt vähem üksikuna tunneb. Ent, nagu on seda tänapäeva infotehnoloogilise ajastu probleem, olla omas kapslis ja lasta oma väärarusaamadel võimenduda ei vii globaalse ühtemõistmiseni, vaid hoopis  vastupidi: hullud muutuvad hullemateks ja lollid lollimateks.

Sotsiaalsed võrgustikud

Ma pean ennast küll jätkuvalt väga nooreks, ent üks number, mis juba päris suureks on tiksunud, on sotsiaalse kogukonna redditi liikmeksolemise aeg. Juba viis aastat “luurajastaatuses”!… Minu jaoks on reddit üks parimaid sotsiaalvõrgustiku näiteid.

Jah, ka mul on olemas Facebooki konto ja Skype’i kasutaja, teisest küljest pole ma kunagi olnud Orkutis või Rates. Kunagine erineda tahtmine jättis sellevõrra väiksema jälje internetiavarustesse, vähem piinlikkust tekitavat materjali, millest nüüdisaja noored küll kunagi lahti ei saa! Ent uhkelt sõltumatuks ma ka ennast pidada ei saa, seda rohkem tõmbas mind enda poole reddit (ja teeb seda jätkuvalt).

Asi pole isegi mitte karmas, selles redditi kõige tähtsamas valuutas, mille üle kakeldakse ja mille tõttu vana materjali uuestipostitajaid lausa brigaadiga välja hüütakse. Redditi karmahunniku eest ei saa midagi reaalset, aga nagu just ka redditis endas mainiti, kui seal hiljaaegu karma mõttekus teemaks oli: karma suurus näitab, et kirjutajat kuulatakse ja loetakse. Mida enam tahta sellises anonüümses keskkonnas, nagu seda reddit on! Kohas, kus on osadel liikmetel kombeks teha üsnagi ebaviisakaid suurte tähtedega väljakirjutatud kasutajanimesid, selleks et teised kommenteeriksid (nt u/I_RAPE_CATS, muuseas, selle vastandiks tekkis veidi hiljem I_CAPE_RATS); kus on palju kasutajakontosid, mis on mõeldud ainult üheks spetsiifiliseks toiminguks, selleks et teised kommenteeriksid ja üles hääletaksid (u/EulerDiagramOfThat, u/IDontGetIrony, u/CAPS_LOCK_STATUS jnejne); kus keegi mõtleb välja loo oma surmava vähi kohta, selleks et teised kommenteeriksid ja hääletaksid!… Muster on ses tegevuses olemas.

Asi on pigem teiste mõtete ja kommentaaride lugemises. Ükskõik kui naljakas poleks mõni pilt omaette või kui tähtis poleks uudis, ma ikkagi lähen pärast põhiuudise läbilugemist-vaatamist kommentaariumisse, selleks et näha, mida teised sellest arvasid. Mida kauem ma selles keskkonnas olnud olen, seda lihtsam on mul ette aimata, mida teised arvavad ehk mis on kõige suurema karmakoormaga kommentaarid. Aga see ei takista jätkuvalt kommentaare laadimast.

Reddit on mu sotsiaalne võrgustik, millesse ma enda sõnadega palju ei panusta, ent mis mõjutab mind nii heas kui ka halvas mõttes. Nagu ka palju teisigi. Ikka käib kasutajate poolt läbi irooniline lause “You can log out but you can never leave” ja mõte, et väga ei mäletagi aega enne redditit ja ei oskagi endaga midagi pihta hakata, kui see kõikehõlmav leht maas on.

Samas kerkib esile ka see igipõline teema, et rohi oli varem roheline ja redditi postitused targemad/sügavamõttelisemad/vähem lihtsaltseeditavat materjali täis. Ning selles on kahjuks ka tõetera sees: lisaks sellele, et minu vajadused ja huvid aja jooksul muutuvad, muutub ka redditi kasutajabaas ning sellest tulenevalt sisu. Ent see kehtib ainult põhirubriikide kohta! Sisu redditis on, peab ainult veidi rohkem tööd tegema, selleks et see üles leida.

miski