Vaba tarkvara: sorin oma arvutis

Enne selle blogipostituse kirjutamiseks valmistumist arvasin, et mul oli vaba tarkvaraga kokkupuudet palju vähem, kui mul tegelikult on. Võtsin lahti vikipeedia nimekirja vabade ja avatud lähtekoodiga tarkvara kohta ning seda läbi töötades avastasin mitmeid programme, mida aegade jooksul kasutanud olen. Paljusid nendest iseloomustab siiski tõik, et ma neid kunagi kasutasin, aga enam mitte. Ja seda siiski seetõttu, et kinnised tarkvaratooted on nende asemel minu arvutis koha leidnud.

  • – GIMP– graafikaprogramm, mida ma kasutasin mõned aastad tagasi, siis kui ma veel iMaci taga istusin ja ühtegi mugavamat joonistusprogrammi tolles arvutis ei omanud. Ka Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutis GIMP-i juurutada püüdsin, aga see jäi lõpuks ikkagi kõrvale. Adobe’i Photoshop oli lihtsalt nii palju mugavam, et kui PSi lõpuks oma arvutisse toimetasin, siis tundus robustne GIMP oma päris kaua laadiva keskkonnaga üldse mitte paeluv keskkond olevat. Ajad on muidugi muutunud, millalgi tasub jälle oma teadmisi GIMP-ist värskendada. // Sarnasest kogemusest võin kirjutada ka Scribuse ja Adobe inDesigni kohta.
  • WinZilla ja + WinSCP – failivahetusprogrammid, mille ma igasse uude arvutisse mingil hetkel kindlasti installeerin, kuna need on soovitatud programmid ja vajalikud programmid ja mis töötavad piisavalt hästi (kui mitte üks, siis teine ikka), et alternatiivseid programme otsima pole läinud. Selliste programmide kasutamiseks pole mul nõudmised ka “laes”, nagu seda on graafikaprogrammide korral (mugav, sujuv ja silmale kena vaadata).
  • – Pidgin – alternatiivne suhtlustarkvara kunagisele MSN Messengerile või nüüdisaja Skype’ile (ilma helistamisvõimaluseta siiski). Selle programmiga tuleb mul meelde (ja tegelikult saan veel jätkuvalt sama olukorda kogeda, kui vaid tahan!) maakohas asuv arvuti, mis on nii katkine, aga samas piisavalt töökorras, et MSN Messengeri too enam ei käivitanud ja mingisuguse alternatiivi leidmiseks Pidgini peale tõmbasin. Tolle programmi kasutamine oli natuke sarnane pimeduses kobamisega: ma pidin kohanduma lakoonilisema keskkonnaga ja n-ö aliasega (teistsugused emotikonid, uutmoodi staatusevahetused jne). Seda programmi kasutasin ja vajadusel jätkuvalt kasutan siiski ainult siis, kui midagi muud kasutada ei saa.
  • Waterfox – kasutan aktiivselt, kuna seda reklaamitakse välja kui “64-bitise Windowsi Firefoxi” parimat lahendust. Kiirust võib sellel veebilehitsejal võib-olla rohkem juures olla, aga alati pean arvestama ka sellega, et mõni lehitsejalaiend selles ei mängi või mõni ID-kaardiga sisselogimine ebaõnnestuda võib.

Seega mind kui vaba tarkvara hooajalist kasutajat võib pidada “omakasupüüdlikuks ja mugavaks”: jooksutan vaba tarkvara seni, kuni see mugav või kasulik on või kui teisi alternatiive kätte ei saa. Aga milleks ma peakski vähemaga leppima! Vähemalt graafikaprogrammide osas on mugavus väga vajalik.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: